Johannes Käru tegi pingerea külastatud avalike randade kohta.
Inimeste hulk rannas on võetud konkreetsel ajahetkel.
1. Peraküla. I-DE-AAL-NE. Kõrge liivarand, kiire sügavus, tugevad lained. Mida veel tahta!
2. Roosta. Ranna võib eelnevaga samaks jätta, sügavus natsi aeglasem, lainetus sama.
3. Matsirand. Väike liivarand, aeglane sügavus, vahelduvad kividevallid liivaga vees, lainetus null. Omaette olemine.
4. Vääna-Jõesuu. Suur liivarand, väga aeglane sügavus, nõrk lainetus, palju rahvast.
5. Valgerand. Sama, mis eelmine. Täiendusena olemata lainetus ning mõned kivivallid.
6. Osmussaar. Ujumispaik hulludele. Rand 100% paeklibu, vees astangulised paeplaadid. Mitteametlik rand.
7. Haapsalu, Eeslahe idapoolne kallas. Väike rand, põhi kivi-kruusa-liiva segune, aeglane sügavus. Ühesõnaga - jama.
„Miski ei ole puhtale reisimisele võõram kui turism või vaba aja veetmine. Seetõttu õnnestubki see paremini kõrbete äärmuslikus lameduses või metropolide samuti kõrbelises banaalsuses, mida ei nähta kunagi lõbustus- või kultuuripaikadena vaid televisuaalselt sceneryna, nagu stsenaariume. Seetõttu on seda hõlpsam teha äärmuslikus palavuses nagu keha joovastavat nautlevat deterritorialiseerumist.“ (Jean Baudrillard „Ameerika“)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar