Sveni rattamatka kontseptsioon

Sven on promootor
Aivar on mootor
Peep on kütja
Kõik sõidavad ühe naise taga.

01 juuli 2009

Rattamatk Setomaale juunis 2009

7.-9. juunil sai teoks vihmase ja külma ilma tõttu kaua edasi lükatud rattamatk. Plaanid muutusid kõvasti, esiteks oli reisiseltskond kahanenud. Algse viie inimese asemel oli esimesel päeval neli ja ülejäänutel kolm tegelast. Teiseks muutuseks kujunes ajapuuduse tõttu marsruut. Otsustasime Kesk-Eesti asemel rongiga Oravale sõita ja sealt Setomaad avastama kimada.

Olin peale EKL-i näituse avamist kergelt külmetunud, aga sain rattamatka ajaks terveks. Esimese päeva hommik oli jahe, aga täiesti talutav. Läksime Tartus Orava rongi peale. Kuna üks vedurijuhtidest tundis Peepu, saime natuke aega sõita tagumises veduris. Mina ütlesin mikrofoni "Valgemetsa". Muide, nüüd on siis selge, miks enamasti valjuhääldist midagi aru pole saada. Rongijuhid ei oska mikrofoni kasutada. See konkreetne tegelane näiteks ei pööranud meie vihjetele mingit tähelepanu vaid surus peatuse nime öeldes mikri järjekindlalt vastu suud nagu suudleks seda. Lai naeratus Halligi ei saanud aru.

Oravale jõudes oli ilm endiselt vahelduva pilvisusega. Käisime kõigepealt Orava poes. Kes Seto- ja Võrumaale matkama läheb, võtku ise toit kaasa, sest seal on väga vähe poode ja mitte ühtegi kohvikut ega baari, bistroodest ja buffe'dest rääkimata. Naeratus Ainus kõrts asus Vana-Vastseliinas. Vastseliinas oli veel Konsum ka. Verioras oli väike pood. See oli kõik.

Kõigepealt käisime Piusa liivakarjääris ning koobaste juures. Kuna olime varem koobastes käinud, jätsime selle vahele, liiatigi kuna nüüd ei saa koobastesse omapäi vaid giidiga. Piusal tegi meiega juttu kohalik naine. Ta kutsus meid juulis toimuvasse Nõidade Suvelaagrisse, kuhu esoteerik Aigar Säde olevat tellinud lendava taldriku. Naine rääkis veel, et kohalikud nägevat sageli nn. punaseid mehikesi (mitte rohelisi). Tsirgu külas elav naine olevat juba aastaid tulnukatega hädas. Nimelt tõmbavat tulnukad temalt energiat ja tegevat igasuguseid ebameeldivaid katseid. Naine olevat juba kiipe ja arme täis, aga ikka keegi ei uskuvat, et tegu on tõesti tulnukatega. Psühhiaater kirjutavat naisele rohtusid, mis ei aita. Viimasel ajal olevat ka naine, kes meile seda rääkis, tulnukatelt tuuseldada saanud. Nimelt tõmbavat ufolased tema sabakondist energiat ja lasknud ka autol tuksi minna. Kui sabakont sügeleb, on selge, et energiat on võetud.

Varustatud uute teadmistega, liikusime Obinitsale, kust leidsime Lauluema monumendi. Sealt suundusime Meremäele, kus ronisime vaatetorni otsa. Taevas oli selleks hetkeks juba lauspilves. Kurb Kuna õhtu oli saabumas, sõitsime Vastseliina, et õhtuks süüa osta. Tee peale jäävasse Vana-Vastseliina polnudki enam aega põigata. Vastseliinas hakkas sadama. Vihmakeebid üll, kihutasime sinna, kus arvasime asuvat laagriplatsi. 30-ga sõites peksis külm vihma valustasti vastu nägu ja mida märjemaks muutusid rattapidurid, seda tõenäolisem oli õnnetus allamäge sõites.

Lauluemaga suhestumas
Kõik läks siiski hästi ja nii leidsime end peagi paksust metsast, keset pori, vihma ja hämarikku. Kuskil seal oleks pidanud laagriplats asuma, aga tundus, et oli laokile jäetud rattatee ja platsi ei paistnud Vihane Oleks ilm soojem olnud, mis siis viga mudarallit harrastada! Ikka keset poriloike ja vihma, libedast mäest üles ja alla, ratas käekõrval, higimullid otsa ees.

Metsa eksinud
Vihmakeebist enam erilist tolku polnud. Olime aluspesuni märjad. Lõpuks hakkas metsa veerelt valgus paistma. Jõudsime põllule. Ühtlasi avastasime suure küttepuude ja -okste hunniku. Planeerisime juba telgid püsti panna, sest küttematerjali leidus kuhjaga, aga siis otsustasime veel natuke edasi sõita, sest kaardi järgi pidi varsti maantee tulema. Hästi tegime, sest maanteele ma varsti ka jõudsime. Kohe üle tee oli Piusa Ürgoru Puhkekompleks, kuhu jäime ööbima. Saime tasuta saunagi. Kämpingus oli küte sees. Kuivatasime oma riided ja asjad ära. Inimese tunne tekkis. Hommikul kadus salapärastel asjaoludel mu juuksehari ja ma ei saanud oma tihedaid pikki juukseid kuni järgmise päeva õhtuni enam kammida.Hambaid paljastav Süüdi olid kindlasti punased mehikesed!
Sadu lakkas alles hommikul. Asusime teele. Käisime Meenikunnos. Seal on väga ilus mets. Fotogeeniline lausa. Samuti raba. Rabas oli ääretult vaikne ja tuuletu. Ööbimiseks ideaalne. Rabast sõitsime Veriorale süüa ostma. See oli üsna vaevaline teekond edasi-tagasi. Mustjärve laagriplats, kuhu ööbima jäime asus metsa sees Mustjärve ääres. Tegime lõket ja sõime. Käod kukkusid ja pardid solistasid järves. Oli väga romantiline valge öö, millel oli siiski kaks probleemi: sääsed ja külmus. Tänasin  oma ettenägelikku mõistust, et olin oma talveriided kaasa vedanud: karupüksid, kilepüksid, karusnahkne jakk, villased sokid, säärised jne. Pakkisin end kõvasti sisse ja määrisin Offiga kokku. Võis täitsa elada. Kuni avastuseni, et madratsikork on koju ununenud. See tähendas, et magada tuli telgi põrandal ilma matita. Üllatunud Eelmised korrad on näidanud, et tavaline matkamatt on liiga õhuke ja kere on hommikuks kange. Niisiis vedasime seekord kaasa suure täispuhutava matkamadratsi ja pumba. Et aga peale pumpamist kork, mis oli koju jäänud, peale tuleb keerata, ei hakanud me seda üldse täis pumpamagi vaid panime saunalinad alla. Selgus, et vahet pole, kas magad õhukesel matil või linal, ikka on valus. Õnneks vaid üks öö. Naeratus Öösel hakkas sadama, aga hommikuks oli järgi jäänud. Õhk oli jahe, aga päike vilksatas välja. Sõitsime läbi Ilumetsa Orava suunas. Esimesed 10 km läks hästi, aga siis kadus mul kogu energia. Ilmselt said tulnukad mu sabakontipidi kätte!Lai naeratus Ma ei suutnud enam sõita ja silme eest läks mustaks. 1-2 käiguga saime siis lõpuks Orava poe ette. Olin nagu zombie. Sõin ühe Regati jäätise. Vaat, see tegi imet! Energiat tuli ja mul enam polnud probleemi 5 km kaugusele raudteejaama kimada.

Tartus jäin kahjuks ikka haigeks. Kurk hakkas valutama, tekkisid uuesti nohu ja nõrkus. Nüüd siis ravin end jälle. Eesti suved on lootusetult külmad ja pilves. Peab lõuna poole kolima.

Spidomeetri andmed:
1. päeva läbisõit 60 km. Minu maksimumkiirus 41,7 ja keskmine kiirus 12,9 km/h.
2. päeva läbisõit 50,4 km, max 35,6 ja keskmine kiirus 13,2 km/h.
3. päeva läbisõit oli 29,3 km, max kiirus 38,5 km ja keskmine kiirus 13,7 km/h.